vormel

vormel vruum

mul oli siis selline pikk nädalavahetus

 

reede õhtul käisime sõpadega väljas ning sealt edasi rallisin iiri pubisse, kus saime perega kokku ning sõime õhtust farmi 15. aastapäeva puhul!

 ma midagi erilist rohkem ei plaaninud, sest laupäeva hommikul oli vaja varakult tõusta

nõnda läkski, laupäeval sõitsime autoga Launcestoni, kus hüppasime lennuki peale ning sõitsime Melbourni.

 Kuidagi juhtus nii, et selle aasta esimene külmem nii alla kolmekümne kraadi ilm oli täpselt sel hetkel kui mina sinna sattusin.

Maabusime peale kolme ning ema õde Linda võttis meid autoga peale, sõitsime Werribee, kus nad viskasid mind maha ning ma läksin Britta juurde!

 

Sõime tema vahetusperega õhtust, rallisime mäkki ning siis läksime ta sõbranna Beci juurde, kellejuures olime ööni.

Aga siis tuli Sandra(Britta vahetusema) meile järgi ning sõitsime tagasi temajuurde. Olime peaaegu hommikuni üleval meenutasime Eestit.

Hommikul tulid mulle järgi Linda ja Diana ning sõitsime Albert Parki, kus ootas meid 60s Melbourne F1 Grand Prix

Rada paikneb Melbourni kesklinnas, Albert pargi järve ümber.
Kogu päeva vältel oli seal hulgaliselt erinevaid lühivõistlusi, GT3 seeria ning tohutud näitused 60da sünnipäeva puhul.

Terve linn oli paksult fänne täis, igast maailmanurgast on kohaletulnud rahvast.
Ka Eestlasi nägin!

 Sissepääsesin sellise huvitava pääsmega, mille sain enda vahetustädi mehelt, kes töötab iga aasta vabatahtliku tuletõrjujana.

Seesamune ta ongi, Paul

 
Rahvast oli meeletult!

Rahulikult ootamas

Vahepeal toimusid siis erinevad lühiseeria võistlused!

Enne peavõistluse algust liikusin viiendasse kurvi, kus vastaspool paiknesid põdrad.

 Ega ma siis halvem olla ei saanud ja lehvitasin ka Eesti lippu kõrgel.

Ja nii ta algaski!

 See tunne seda heli kohapeal kuulda on hoopistükis midagi teistsugust. Kõhin käib läbi kere kui mootori pöörded 18 tuhande kanti jõuavad

 Ja nii ta lõppes ka, Eesti hümni kuulata oli midagi vapustavat.
Põtrade üle uhke!
 
Pärast seda sõitsime Linda koju ning ma läksin Pauliga väiksele sõidule..

 Tagasitulles ootas meid pitsa ja filmiõhtu

 Aga selline see pikk päev oligi, hommikul äratati mind kell kuus üles, et lennukile jõuda.
Vajusin iga võimaliku asja otsas uuesti unne aga imekombel jõudsime lennukile ning olimegi teel tagasi koju

Devonport

ja otsa ta saigi....